Külas lastekirjanik Ilmar Tomusk
Igasugused kirjanduslikud tegelased meeldisid Ilmar Tomuskile juba lapsepõlves. Ta tahtis ka ise üheks nendest saada – nimelt Pipi Pikksukaks. Pipil oli laua all kast kuldrahadega, mille eest oleks saanud sõpradele jäätist osta, ja Pipi oli tugev! Tema eeskujul tahtis poisipõlve Ilmar lehma üles tõsta, aga vanaema ei lubanud, sest kartis, et lehm jääb kinni. Naljakatest lapsepõlveseikadest, eriti vanavanemate juures veedetud suvedest jutustavad lood kirjaniku raamatutes, näiteks jutukogus „Julius, mida sina suvel tegid?“ on peaaegu kõik juhtumused pärit nendest suvedest.
nimetatud sarjas on ilmunud neli raamatut, kokku on plaanis kirjutada seitse.
Ilmar Tomusk valdab hästi riukalikke sõnamänge eesti keelega, eesmärgiks meie emakeelt ja selle mitmekesisust paremini avada. Näitena võib tuua raamatu „Kops läks üle maksa“, mis toob nii pildis kui sõnas meieni naljakad olukorrad, kui kõnekäände otseses mõttes võtta. Raamat „Kõrvalised isikud“ ärgitab mõtlema, mida sõnad tegelikult tähendavad. Kui kellegi kohta öeldakse kõrvaline isik, kas tal on siis ainult üks kõrv, kas on olemas ka kahekõrvaline ja ninaline isik?! Kui kommid on otsas, siis mille otsas nad on? Miks me palume panna kindad Külas lastekirjanik Ilmar Tomusk kätte, kui tegelikult paneme käed kinnastesse?
Iga meil külas käinud kirjanik on ikka jätnud mingi sõnumi. Ilmar Tomusk pani lastele südamele kahte asja: iga laps peab päevas vähemalt ühe tunni väljas jooksma, nii et nahk higiseks läheks, ja iga laps peab päevas vähemalt ühe tunni raamatut lugema. Siis olete nii kehalt kui vaimult tugevad! Kirjanik andis ka soovituse üles kirjutada lugusid, mis praegu, st lapsepõlves toimuvad. Ajad ja olud muutuvad ning kunagi tulevikus võib see väga põnev lugemine olla.
Kohtumise lõpus sai osta kirjaniku raamatuid ja võtta autogramme. Sündmuse korraldamist toetasid Kultuurkapital ja Otepää Vallavalitsus.
LY HAAVISTE
Pühajärve vanemraamatukoguhoidja
Euroopa kultuuripealinn kutsub Lõuna-Eesti käsitööhuvilisi kuduma väliskülalistele kingitusi
Kudumishooaja haripunkti saabumise tähistamiseks kutsub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 kõiki käsitööhuvilisi kuduma kultuuripealinna mustritega mütse, salle ja käpikuid. Valminud riideesemeid kingitakse 26. jaanuaril 2024 kultuuripealinna pidulikul avamisel osalevatele väliskülalistele.
Üleskutse tõstab esile ning näitab uhkusega väliskülalistele Lõuna-Eesti käsitööoskuseid. “Euroopa kultuuripealinn räägib Ellujäämise Kunstidest ja üks tahk sellest on eluks vajalike oskuste omamine ja järgnevatele põlvkondadele edasi andmine,” rääkis Tartu 2024 Lõuna-Eesti koordinaator Annela Laaneots. “Käsitöö on Lõuna-Eestis aukohal ning soovime näidata Euroopale meie imeliste oskustega inimeste loomingut.”
Kudumeid hakatakse koguma 6. novembrist kuni 31. detsembrini 2023 ning neid saab tuua Otepää Linnaraamatukokku, Puka Raamatukokku ja Sangaste Raamatukokku.
Esemele tuleb juurde lisada tegija nimi, vanus ning kohalik omavalitsus, et kingisaaja teaks, kes need kudus. Tartu 2024 premeerib osalejaid kinkekomplektiga, mis sisaldab tänukirja, helkurit ning maitsvat šokolaadi.
Kultuuripealinna mustrid on sobilikud nii kudumismeistritele kui ka neile, kes veel vilunud nobenäpud pole. Kududa võib kõiki mustreid koos, saab ka valida vaid üksikud lemmikud ja neid töö sisse jäädvustada. Mustrid leiab Tartu 2024 kogumispunktides. Neile kudumitele, kuhu ei ole sisse kootud Tartu 2024 mustrit, õmmeldakse äärele hiljem juurde väike Tartu 2024 märgis.
Valminud esemeid näeb oluliste väliskülaliste seljas 26. jaanuaril, mil Tartu linnas avatakse pidulikult Euroopa kultuuripealinna aasta.
Rohkem mustritest: https://tartu2024.ee/uudised/lisa-oma-kudumitesse-sartsu-tartu-2024-mustritega
Allalaaditavad mustrid: Kudumismustrid
Foto: Tartu 2024 / Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 kutsub igas vanuses käsitöösõpru kuduma.
Otepää Raamatukogu kuulutab välja logokonkursi
Konkursi eesmärgiks on luua Otepää Raamatukogu kaasaegne visuaalne identiteet. Ideekavandite esitamise aeg on 01.11.2023 – 30.11.2023. Pärast tähtaega esitatud ideekavandid konkursil ei osale. Logokonkursi võitja saab auhinnaks 500 eurot.
Konkursil võivad osaleda nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Konkursil osaleja võib esitada mitu ideekavandit.
Konkursil osaleja kannab vastutust selle eest, et esitatud töö on esitaja originaallooming ja töö autoriõigused ei kuulu kolmandale isikule. NB! Autoritasu sisaldub konkursi auhinnarahas.
Tingimused logo ideekavandile:
- Logo peab seonduma raamatukogu ja Otepääga.
- Kujutis logol peab olema selge ja üheselt mõistetav.
- Logol saab kasutada teksti „Otepää Raamatukogu“ või vastava harukogu (Pühajärve raamatukogu, Nõuni raamatukogu, Keeni raamatukogu, Sangaste raamatukogu, Kuigatsi raamatukogu, Puka raamatukogu) nime.
- Logo peab olema kasutatav ka oluliselt vähendatud või suurendatud kujul.
- Logo peab olema kasutatav trükistel ja veebis ning kangal trükituna.
- Logo tuleb esitada nii mustvalge kui ka värvilisena.
- Värvilise logo puhul võib olla kasutatud maksimaalselt kuni neli (4) värvi ning lisatud peavad olema värvide koodid.
- Logo peab esitatud olema .pdf formaadis.
- Konkursi võitjal tuleb hiljem esitada logoraamat ja logo vormistada vektorgraafilisena.
Ideekavandite hindamisel arvestatavad kriteeriumid:
- Logo originaalsus ja kaasaegsus.
- Logo kasutamise võimaluste rohkus eri meediumites.
- Logo atraktiivsus ja mõistetavus.
- Logo sobivus Otepää kultuuriruumi.
Ideekavandid tuleb saata e-posti aadressil Kaido.Magi@otepaa.ee hiljemalt 30.11.2023 kell 19.00. E-kirja teemaks palume märkida „Logokonkurss“. Kavandile lisada esitaja kontaktandmed (nimi, e-posti aadress, telefon). Lisatud peab olema ka kavandi idee kirjeldus.
Valiku esitatud tööde hulgast teeb Otepää Raamatukogu poolt moodustatud komisjon. Komisjonil on õigus sobiva kavandi puudumisel kuulutada konkurss nurjunuks ja jätta auhind välja andmata.
Ideekonkursi tulemus avalikustatakse Otepää valla kodulehel www.otepaa.ee hiljemalt 20.12.2023.
Lisainfo:
Kaido Mägi
Otepää Raamatukogu direktor
Tel 5330 0864
E-post: Kaido.Magi@otepaa.ee
„𝐓𝐮𝐧𝐝 𝐞𝐧𝐧𝐞 𝐮𝐧𝐝 𝐦𝐨𝐛𝐥𝐚 𝐩𝐞𝐨𝐬𝐭, 𝐧𝐚𝐮𝐝𝐢 𝐭𝐞𝐨𝐬𝐭!”
Tähistame koos teiste Eesti raamatukogudega Euroopa säästva arengu nädalat ja kutsume ka Sind
😴vähendama hea une nimel ekraaniaega;
🤩nautima ehedat elamust raamatuga:
📚laenama raamatukogust raamatuid!
Raamatukogust raamatuid laenates säästame raha, ruumi ja energiat ning vähendame ühiselt tarbimist, toetades tervislikku, säästvat ja taskukohast eluviisi.
Osavõtust palun teada anda raamatukogu lahtiolekuaegadel.
NÜÜD SAAB RAAMATUID TAGASTADA KA ÖÖSEL
Otepää valla raamatukogude seintele paigaldati raamatute tagastuskastid, mis annavad lugejatele võimaluse tagastada laenatud lugemisvara ka siis, kui raamatukogu on suletud.
Tagastuskast asub sissepääsu juures ukse kõrval.
KUIGATSI KOOL 255
Kuigatsi kooli kokkutulek toimub laupäeval, 5. augustil 2023 algusega kell 13.00 Kuigatsi külamajas.
See on suurepärane sündmus, mis on pühendatud kooli 255. aastapäevale ja oodatud on kõik, kes siin kunagi õppinud ja töötanud. Meenutame toredaid kooliaegseid hetki, pakume suppi ja torti. Muusikalise vahepala eest hoolitsevad lõõtspillimängijad.
Üllatus, üllatus, üllatus!
Meile tuleb külla tuntud tõlkija ja palavalt armastatud endine Restu kooli õpetaja, Maia Planhof!
Ei ole vist õpilast, kes teda oma südames ei kannaks ja hea sõnaga ei meenutaks. Samuti pole vist raamatusõpra, kes tema tõlketööd poleks käes hoidnud. Ta on eestindada hetkeks 295 väga erineva sisuga raamatut, millest paljud on tuntud ja ka meie raamatukogu riiulites.
Oodatud on kõik! Kaetud kerge kohvilaud, soovi korral võib kaasa võtta nii külakosti lauale, kui õiteilu esinejale!
Keeni raamatukogu kutsub linnuhommikule “Kas on linnukesel muret?”. Päeva juhib ornitoloog Margus Ots MTÜ-st Linnuvaatleja.
Kogunemine 9.00 Sangaste lossi kollase raami juures. Liigume retkele Sangaste metsaparki, kus kuulame ja vaatleme ning Marguse abiga määrame linnuliike (kestvus 1,5 tundi). Kaasas on ka raamatukogus olemasolevad linnumäärajad, proovime need praktikas tööle panna. Lõkkeplatsil võtame väikese „linnupette” ja edasi lähme Sangaste raamatukokku, kus iga soovija saab meisterdada omale väikelinnu pesakasti. Soov oleks, et pärast pesakasti paigaldamist sellel silma peal hoiate ning sügisepoole saaksime jälle kokku. Uuel kohtumisel plaanis sissekolinud linnupere lugusid omavahel jagada ja arutleda, mis õnnestus ja mis mitte.
Omaosalus 5 eur/ pesakasti kohta
Kohtade arv piiratud, palun eelregistreeri Heili.Kalbri@otepaa.ee või tel 53072043
Sangaste raamatukogu kutsub osa saama erilisest võimalusest!
Külla tuleb kunstnik Epp Margna, kellele on südamelähedased loodus ja pärimuskultuur. Tema toimetamisi tutvustas hiljaaegu saatesari „Maahommik” https://menu.err.ee/1608866945/kunstnik-epp-margna-paneb-regilaulud-louendile
2-osaline töötuba „Kodu on minu kindlus!”
NR 1. töötoas on rõhuasetus kavandamisel ja ettevalmistamisel, ülevaade mustritest ja kirjamisest meie rahvakunstis, mustrite tähendusest, nende kasutamisest tõrjemaagilises kontekstis. Osaleja võib juba sel korral võtta kaasa talle sobiva puutüki (näit. vana pütilaua või ka uue lauajupi ) ja sellele saab kavandada oma kujutist.
NR 2. töötoas maalime akrüülvärvidega oma kaitsja/valvuri või mõnes muus võtmes „hoidja“ kaasavõetud puidule.
Maalimiseks on vahendid raamatukogus olemas. Kui jääte puitmaterjali leidmisega hätta siis püüame aidata.
Kuna kohtade arv on piiratud siis palun registreeri!
Emakeelepäeval päikesetõusust kuni päikeseloojanguni toimub Tallinnas presidendi kantselei ees teist aastat järjest eestikeelsete tekstide lugemisaktsioon, mida alustab päikesetõusul kell 6.41 president Alar Karis. ERR-i portaalis saab suurt ettelugemist jälgida päev läbi otsepildis.
Ligi 70 Eesti inimest loevad eestikeelseid tekste kuni päikeseloojanguni kell 18.21-ni. Huvilised on terve päeva vältel oodatud presidendi kantselei esisele platsile ettelugemist kuulama.
Enda valitud tekste loevad tuntud ühiskonnategelased, kultuuri-, haridus- ja teadusinimesed, kirjanikud, näitlejad, muusikud, kunstiinimesed, filmitegijad, sportlased ja paljud teised.
Koos president Alar Karisega osalevad lugemisaktsioonis Anu Välba, Jan Kaus, Erik Moora, Veiko-Vello Palm, Tiit Ojasoo, Kirill Havanski, Jaan-Eik Tulve, Risto Joost, Kaido Ole, Mart Kalm, Marju Kõivupuu, Erki Nool, Kristi Kongi, Mikk Marran, Jaak Jõerüüt, Marianne Kõrver, Jaan Toomik, Hele Kõrve, Ester Kuntu, Tanel Toom, Evelin Võigemast, Arnold Sinisalu, Inger, Linda Kaljundi, Aldo Järvsoo, Janno Põldma, Tõnis Niinemets, Pääru Oja, Maarja Vaino, Jaan Tammsalu, Mart Juur, Kadri Hinrikus, Eneli Jefimova, Eda Ahi, Olav Ehala, Arvo Valton, Mait Malmsten, Eva Koff, Sven Grünberg, Vilja Kiisler, Hardi Volmer, Sigrid Barnabas, Tõnu Trubetsky, Sirje Runge, Maarja Kangro, Tarmo Tiisler, nublu, Elisabeth Luik, Tiiu Randviir, Tarmo Soomere, Piret Mikalai, Gerd Kanter, Grete Kukk, Anni Loore Tetsmann, Reet Aus, Toomas Oskar Kahur, Marek Tamm, Anne Türnpu, Ivo Linna, Pärt Uusberg, Andro Mänd, Birgit Annast, Annabel Soode, Andrus Vaarik, Kaisa Kuslapuu, Anett Kontaveit, Rainer Sarnet ja Indrek Koff.
https://www.err.ee/1608913523/otse-emakeelepaeval-kell-6-41-suur-ettelugemine-kadriorus
30. jaanuaril tähistatakse eesti kirjanduse päeva, mis on ühtlasi kirjanik Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäev. Tänavu saab Tammsaare sünnist 145 aastat. Allpool väike viktoriin A. H. Tammsaare elu ja loomingu kohta. Head lahendamist!
Soovitame suviseid raamatuseiklusi 🙂
Kuigatsi raamatukogu soovitab:
Pekingi taliolümpialt Eestile ainsa medali toonud Kelly Sildaru pole lihtsalt üks sportlane paljudest. Teda on juba pisikesest peale peetud imelapseks. Ta on üles kasvanud meie kõigi silme all ja aastaid säranud üle väikese Eesti piiride. Aga imelapse elu ei ole alati imeline.
Eestlaslikku elu-olu raamat, mis liigub edasi tõsimeelselt, kuid rahulikult. Selle suve maaraamatukogude hitt.
Käsiraamat on jaotatud kaheksaks peatükiks ja lisadeks. Peatükid liiguvad süstemaatiliselt üldiselt kitsamale ja üksiktehnikatelt kombineeritud tegevusteni. Lõppu on lisatud täiendavat lugemist ja tehnilisi abimaterjale.
Pealtnäha pildiraamat aga peidab endas palju keerulist asfaltimise teooria ja praktika tutvustust. Teedeehitust fännavad poisid ja tüdrukud saavad siit palju huvitavat teada.
Sangaste raamatukogu soovitab:
1. „Kuue ruuduga aken” Anu Raud
1. „Kuue ruuduga aken” Anu Raud
See raamat on ÜKS SUUR LUGU inimese elust. Jutud, mida Anu Raua raamatust loete, on tõesti sündinud, tema enda elust pärit. See on südamlik, soe ja lootusrikas raamat. Anu raamat ilmub raskel, kohutaval ajal. 77 aastat kestnud rahuaeg Euroopas lõppes, kui Venemaa julmurist agressor ründas vaba ja iseseisvat Ukrainat eesmärgiga hävitada riik, selle kodanikud ja ajalugu. Kuid kes tõstab mõõga, see ise selle mõõga läbi ka hukkub. Ukrainat pole võimalik vallutada. Vähemalt ajani, kuni on veel alles „üks põlvepikkune ukraina poisikeˮ. Ja ka päike käib üha kõrgemalt. Nagu ikka, tärkavad ka sel kevadel lilled ja puud lähevad lehte, pääsukesed saabuvad ja mesilased virguvad, et korjata õitelt mett. Anu oma raamatus kirjutab kõigest sellest. Ja paljust muust.
Kes meist poleks imetlenud Anu Raua haruldasi vaipu. Ent ta on ka väga hea novellist. Ta sõnal on energiat ja väge. Raamatus „Kuue ruuduga akenˮ ilmuvad jutud on kirjutatud põhiliselt 2021. aastal. Lõpuosa värvilehekülgedelt leiab lugeja peatüki „Lood vaipadesˮ.
Anu Raua mõtteid:
Kõik rõõmsad ajad ning nukrad päevad kukuvad mälestuste kangaks. Iga eluhetk on imeline and. Kui peaaegu kogu tulevik on minevikuks saanud, tulevad head eluliiva inglid ja poetavad veidi eluhelbeid lisaks. Et sa veel korraks võiksid imestada ja rõõmustada, et sinililled juba õitsevad ja et pääsukesed on juba kohal.
Kindlaim julgeolekutagatis on kartul-kapsas keldris, vili salves, loomad-linnud laudas, puuriidad kuuris.
Meile antud elu on suurim kingitus. Kummardus ja tänu.
2. „Vana-Võromaa päevapiltnikud” Ago Ruus
Raamatukaante vahele on koondatud filmi- ja fotomehe Ago Ruusi põnev teekond Vana-Võromaal tegutsenud fotograafide jälgedes. Enamjaolt mustvalged fotod kõnelevad värvikalt endisaja inimestest ja nende eluolust, loodusest ja linnapildist, aga omal moel ka päevapiltnikest endist.
Suvine puhkuseaeg on parim Vana-Võromaa avastamiseks, et saaks fotomaterjali võrrelda!
3. „Eesti nõid” Indrek Hargla
Indrek Hargla koostatud antoloogias „Eesti nõid“ on viisteist algupärast ulmejuttu nõidadest ja nõidumistest Eesti elus minevikus, olevikus ja tulevikus. Neliteist kirjanikku vaatlevad siin seda orgaanilist sidet, mis on aastasadu köitnud eestlast nõidumisega. Nende juttude aineseks on suuresti Eesti rikkalik rahvaluule ja pärimused, aga me leiame siit ka kriminaallugusid, alternatiivajalugu ja moodsaid digitaalpõnevikke. Eesti nõiad tegutsevad nii Aafrika džunglis kui moodsas kontorihoones, sammaldunud osmikus soosaarel, Toompea lossis, Tartu botaanikaaias või hoopis virtuaalses reaalsuses. Juttude autorid on Mika Keränen, Karen Orlau, Siim Veskimees, Indrek Hargla, Joel Jans, Meelis Friedenthal, Kadri Pettai, Tuuli Tolmov, Heinrich Weinberg, Laura Loolaid, Berit Sootak, Mann Loper, Meelis Kraft ja Jaagup Mahkra.
4. „Olemise mõnu” Fred Jüssi, Jaan Tootsen
Fred Jüssi on põhjalik – haruldane linnuke meie pealiskaudsuse ajastul. Ta on võtnud aega elu märkamiseks ja süvenemiseks. Fred on vaatleja, ta on vahendaja. Olles looduse ja kultuuri ristteel on ta aidanud meil näha maailma ilu. Ja elu on mõnus, kui saad vahepeal visata pikali ja vaadelda rändavaid pilvi.
Need väärtused, mida Fred Jüssi endas kannab, on aja jooksul muutunud aina olulisemateks. Või on ta oma tundlike antennidega muust maailmast alati sammuke ees olnud? Paljud tema varem välja öeldud mõtted on tõeliselt tähendusrikkaks küpsenud just meie ajas.
Raamat sisaldab Fred Jüssi Ööülikooli loenguid ja spetsiaalselt selle raamatu jaoks tehtud vestlust autori kujunemisloost ja mõttemaastikest.
Keeni raamatukogu soovitab:
1. “Luhtunud piknik” Eet Tuule
Kahtlaste tsiklimeeste poolt Märjamaal puruks sõidetud aiast ja kaotatud mobiiltelefonist alguse saanud sündmused viivad Saaremaale, kus Hanelaiu sadama lähedal turismitalus on kokku saanud neljakümnendate künnisele jõudnud seltskond – kunagine Märjamaa noortekamp. Ees on ootamas mõnus nädalavahetus, kuid peagi hakkab kõik kiiva kiskuma ja nende seltskond kiiresti lagunema. Kes on kes? Ja mis Hanelaiu sadamas ülepea toimub? Kellele on vaja teeäärset piimapukki ja mis asju aetakse Nässumaa külas? Segasesse loosse aitavad selgust tuua Marko Tammik ja tema meeskond. „Luhtunud piknik“ on seitsmes raamat Marko Tammiku krimilugude sarjas. Varasemate juhtumite kohta saab lugeda raamatutest „Jaanituli Käopesas“, „Kuristik raiesmikul“, „Päevikukütid“, „Tiivuline tunnistaja“, „Valede veski“ ja „Saatuslik ratsukäik“.
2. “Eestimaa 50 parimat matkarada 2. Maakondade pärlid” Ülar Allas
Käesolev raamat on „Eestimaa 50 parima matkaraja“ järg. Sellesse on koondatud järgmised 50 matkarada, mis ühel või teisel põhjusel eelmise raamatu valikust välja jäid. Need matkarajad pole ehk nii hästi tuntud kui eelmises kogumikus kirjeldatud, ega pruugi isegi kogenud matkahuvilistele esimeste hulgas pähe tulla. Aga samas pakuvad need palju avastamisrõõmu ja kirkaid looduselamusi, kui kõige menukamad rajad on juba läbitud ning hing ihkab uusi kogemusi. Raamatu autoriks on bioloogiadoktor Ülar Allas, kelle sulest on varem ilmunud reisiraamat “Seitsme imega ümber maailma” ja kodumaist loodust tutvustavad teosed “Eestimaa imed”, “Eesti looduse rekordid” ja „Eestimaa 50 parimat matkarada“. Ta kirjutab ka populaarteaduslikke artikleid, mis on võitnud mitmeid auhindu.
3. Triloogia Piibutubakas 3 osa “Erwini võrrand”, “Josefi ja Miili saaga”, “Millenniumi öö” Tarmo Pikker
Romaan kujutab endast Eesti lähiminevikku käsitlevat põnevikku.Tegemist on triloogia PIIBUTUBAKAS esimese raamatuga. Ühe suguvõsa uskumatud juhtumised toimuvad ajaloosündmuste taustal Eesti Wabariigi okupeerimisest kuni Eesti Vabariigi taastamiseni. Peategelase erinevate armeede sõjaväemundrid tekitavad palju segadust ja hõimkonna ellu sekkuvad ka okupeerivate vägede esindajad. Peategelase poeg on segatud kahtlastesse seikadesse ülikooliaastatel ja hiljem jätkuvad tema seiklused Tallinnas töötades. Sündmusi on läbivalt saatmas julgeolekuorganite punaniidi kerimine, kus „ämblikuvõrgust“ pääsemiseks tuleb üles näidata erakordseid isikuomadusi. Suurem osa sündmustest toimuvad Saaremaal ja Tallinnas, aga ka Tartus, Moskvas ja Austrias.
4. “Diiva. Maria Callas – oma aja suurim laulja ja tema armastuse lugu” sarjast Michelle Marly. Sarja “Säravad naised”
Veneetsia, 1957: Maria Callas on oma aja kuulsaim laulja. Tema hääl on ainulaadne ja esinemislaad väljendusrikas, kuid kunstiline täiuslikkus, mida ta laval kehastab, hakkab oma lõivu nõudma. Samal ajal, kui maailm tervitab teda tormiliste kiiduavaldustega, ei suuda lauljanna enam rängale koormusele vastu seista. Tema hääl ähvardab üles ütelda ning Maria tunneb, et peab aja maha võtma, kuid ooperimaailm, tema abikaasa ja mänedžer seda paraku lubada ei taha. Siis kohtub Maria reeder Aristoteles Onassisega … ja hoolimata kõigist takistustest, vastuoludest ja raskustest armuvad nad teineteisesse. Lõpuks saab diiva lubada endal olla lihtsalt naine. Onassisega mööda maailma reisides kogeb ta oma elu armastuslugu – kuni Onassis kohtab teist ikooni – Jackie Kennedyt …Imeilus romaan Maria Callasest, andekast lauljatarist ning elegantsi ja sarmi kehastusest, aga eelkõige – kirglikult armastavast naisest.
Sari “Säravad naised” koondab autobiograafilisi romaane tuntud naistest ajaloos ja ilmunud on juba 6 raamatut.
Otepää raamatukogu soovitab:
Suvise grilli- ja õllehooaja puhul meestele.
See on lugu kolme soome mehe kulgemisest läbi kuuma Helsingi suvepäeva. Täis õlu, naisi ja sekeldusi.
Kõigile raamatukogude austajatele.
Lugu raamatukogutöötajate võitlusest natsidega okupeeritud Pariisis. Vastuhakkajate relvadeks on raamatud.
Pühajärve raamatukogu soovitab:
Mika Keränen „Minu Karjala“
See raamat räägib ürgmetsadest ja „Kalevala“ laulumaadest, räägib ühest suguvõsast, kelle metsatalust pool jäi Venemaale. Räägib poisist, kes kõndis rõõmsalt mustikametsas ja imetles mesimurakat, räägib julgusest olla teistmoodi, julgusest olla külahull. See raamat Mika Keräneni Karjalast võiks sulle olla kargelt humoorikas lugemine soojadel suvepäevadel.
Rosamunde Pilcher „Kodune paik“
Paeluv kogumik lühijutte. Suure südamesoojusega kirjeldab autor kangelannade seiklusi romantikarindel, vürtsiks kaunid kaugete radade looduskirjeldused. Suvine maiuspala neile, kes ihkavad hinge romantikat.
Valdur Mikita „Mõtterändur“
Tiivustav ja lootusrikas mõtterännak elu suurte küsimuste juurde. Vastused nendele võivad olla peidus New Yorgis, Tiibetis või hoopis Linnutee kaugemas nurgas. Ent kui keegi ükskord sinna peaks jõudma, siis seal tundub, et need varjavad end ikkagi sauna taga tiigis. Maailm on imeline paik!
Aleksei Turovski „Minu kallid kalad“
Suviseks vahepalaks nii kalastushuvilistele kui ka nii mitte väga. Turovski on lahanud ja uurinud kümneid tuhandeid kalu, sellisel hulgal, et naljahammastest kolleegid on teda nimetanud suurimaks ohuks Eesti kalavarudele. Lisaks zoosemiootikale on tema kalalugudesse pikitud meenutusi, pajatusi ja mütoloogiat. Loomulikult ei puudu autorile nii omane peen ja soe huumor.
Lauri Räpp „Lihtsate asjade tähtsus“
Kõik tuleb ringiga su juurde tagasi ja läheb edasi. Hea headusena ja vimm vihkamisena, soe soojusena – elu peegeldab alati vastu. Kõige lihtsamate asjade võlu aitavad mõista selle raamatu luuletused ja tundelised proosatekstid.
Ilusaid suviseid lugemiselamusi!
Puka raamatukogu soovitab:
1. Hiiemäe, R. “Pärimuslikud märgid ja sümbolid Eestis”
Põnev ülevaade eestlaset ajalookäsitlusest. Läbi aastakümnete kasutusel olnud sümbolite tõlgendused ja arusaamad. Vahva lugemine ka neile, keda muidu ehk ajaloolised raamatud ei huvita.Muu hulgas saame teada, milleks on kasutatud küüslauku ja kääre, millise tähendusega on olnud mängukaardid ja mask.
2. Raal, A., Vilbaste, K. “Kuidas taimed tervist toovad”
Ravimtaimede raamatuid on varemgi ilmunud. Seekordne väljaanne on hoopis teist laadi. Tutvustatakse taimede raviomadusi ja kasutusviise. ei puudu ka rahvapärimused ja autorite selgitused-arvamused.
3. May, N. “Väike nurgapood”, 4 osa
Lihtne,kuid kaasahaarav juturaamatute nelik. Kõik algab segastel asjaoludel päranduseks saadud vanast majast. Algul tundub veidi igavavõitu. mida lehekülg edasi, seda põnevamaks läheb, uusi saladusi ja tegelasi aina lisandub. Ja nii ongi: paned ühe raamatu käest ja tahad juba teada, kuidas asjad teises osas edasi arenevad.
“Mida vähem on vähem on riiet, seda paremini peab seda lõikama. “
Räägime Kaidoga raamatutest, lugemusest, raamatukogu tegemistest ja tulevastest plaanidest. Saates on ka Otepää valla sellenädalased uudised ja kultuurisündmused.
Olete lahkesti saatesse palutud!
Merilin ja Kaidi
Suur mõistatamismäng kutsub raamatukogusid avastama
1. maist algab raamatukogude aasta suur mõistatamismäng „Avasta Eesti raamatukogusid!“, mille raames kutsutakse üles enda jaoks uusi raamatukogusid avastama. Eripalgeliste raamatukogude avastamiseks on mõistatused loonud tuntud Eesti kirjanikud. Mõistatamismäng kestab 1. oktoobrini.
„Eestis on üle 870 raamatukogu, kuid enamik meist satuvad ainult mõnda üksikusse, mis on kodu või kooli lähedal,“ sõnas raamatukogude aasta projektijuht Liina Valdre. „Suure mõistatamismänguga kutsumegi inimesi üles leidma enda jaoks uusi või erilisi raamatukogusid, kuhu tavapäraselt ei satuta,“ lisas Valdre.
Mõistatamismäng „Avasta Eesti raamatukogusid!“ koosneb vähemalt viiest mõistatusest, mida erinevates raamatukogudes lahendada tuleb. „Ülesanded on välja mõelnud viis Eesti kirjanikku – Leelo Tungal, Jaan Malin, Indrek Koff, Karl Martin Sinijärv ja Tarmo Vahter. Lastele on eraldi mõistatused koostanud Eesti Lastekirjanduse Keskus,“ rääkis Valdre.
„Raamatukogusid külastades tasub raamatukogutöötajalt endale julgelt templipass ja mõistatus küsida. Kui viis mõistatust on lahendatud ja ka viie raamatukogu templid passis, siis saabki auhinnaloosis osaleda,“ selgitas Pärnu Keskraamatukogu turundusjuht Krista Visas. „Templipassi täitumine ei tähenda üldsegi seda, et mäng läbi on. Mida rohkem templeid koguda ja täidetud templipasse loosirattasse sisestada, seda suurem on võimalus auhindu võita,“ lisas Visas.
Suur mõistatamismäng kestab 1. oktoobrini. Auhinnad loositakse välja 20. oktoobril raamatukogude päevade raames.
Lisainfo mängu kohta leiab siit: www.raamatukogudeaasta.ee/avasta-eesti-raamatukogusid/
”Tantsuaktsioon “Raamatukogude aastal tantsuga”
Raamatukoguhoidjad üle Eesti korraldavad 29.04 tantsuaktsiooni ning esitavad spetsiaalselt raamatukogude jaoks loodud tantsu. Raamatukogude aastat on tantsuga tähistama oodatud ka kõik huvilised.
29. aprillil saab hoo sisse tantsuaktsioon “Raamatukogude aastal tantsuga”.Rahvusvahelisel tantsupäeval esitavad raamatukoguhoidjad üle Eesti spetsiaalselt raamatukogude jaoks loodud tantsu ning kutsuvad kõiki tantsuaktsioonis osalema.
Raamatukogude aastat on tantsuga tähistama oodatud kõik huvilised.
https://www.youtube.com/watch?v=6Q142Nl6Nqw
