Üllatus, üllatus, üllatus!
Meile tuleb külla tuntud tõlkija ja palavalt armastatud endine Restu kooli õpetaja, Maia Planhof!

Ei ole vist õpilast, kes teda oma südames ei kannaks ja hea sõnaga ei meenutaks. Samuti pole vist raamatusõpra, kes tema tõlketööd poleks käes hoidnud. Ta on eestindada hetkeks 295 väga erineva sisuga raamatut, millest paljud on tuntud ja ka meie raamatukogu riiulites.
Oodatud on kõik! Kaetud kerge kohvilaud, soovi korral võib kaasa võtta nii külakosti lauale, kui õiteilu esinejale!

 

 

Keeni raamatukogu kutsub linnuhommikule “Kas on linnukesel muret?”. Päeva juhib ornitoloog Margus Ots MTÜ-st Linnuvaatleja.

Kogunemine 9.00 Sangaste lossi kollase raami juures. Liigume retkele Sangaste metsaparki, kus kuulame ja vaatleme ning Marguse abiga määrame linnuliike (kestvus 1,5 tundi). Kaasas on ka raamatukogus olemasolevad linnumäärajad, proovime need praktikas tööle panna. Lõkkeplatsil võtame väikese „linnupette” ja edasi lähme Sangaste raamatukokku, kus iga soovija saab meisterdada omale väikelinnu pesakasti. Soov oleks, et pärast pesakasti paigaldamist sellel silma peal hoiate ning sügisepoole saaksime jälle kokku. Uuel kohtumisel plaanis sissekolinud linnupere lugusid omavahel jagada ja arutleda, mis õnnestus ja mis mitte.

Omaosalus 5 eur/ pesakasti kohta
Kohtade arv piiratud, palun eelregistreeri Heili.Kalbri@otepaa.ee või tel 53072043

 

Sangaste raamatukogu kutsub osa saama erilisest võimalusest!

Külla tuleb kunstnik Epp Margna, kellele on südamelähedased loodus ja pärimuskultuur. Tema toimetamisi tutvustas hiljaaegu saatesari „Maahommik”  https://menu.err.ee/1608866945/kunstnik-epp-margna-paneb-regilaulud-louendile

2-osaline töötuba „Kodu on minu kindlus!”
NR 1. töötoas on rõhuasetus kavandamisel ja ettevalmistamisel, ülevaade mustritest ja kirjamisest meie rahvakunstis, mustrite tähendusest, nende kasutamisest tõrjemaagilises kontekstis. Osaleja võib juba sel korral võtta kaasa talle sobiva puutüki (näit. vana pütilaua või ka uue lauajupi ) ja sellele saab kavandada oma kujutist.
NR 2. töötoas maalime akrüülvärvidega oma kaitsja/valvuri või mõnes muus võtmes „hoidja“ kaasavõetud puidule.

Maalimiseks on vahendid raamatukogus olemas. Kui jääte puitmaterjali leidmisega hätta siis püüame aidata.
Kuna kohtade arv on piiratud siis palun registreeri!

 

 

 

 

 

Emakeelepäeval päikesetõusust kuni päikeseloojanguni toimub Tallinnas presidendi kantselei ees teist aastat järjest eestikeelsete tekstide lugemisaktsioon, mida alustab päikesetõusul kell 6.41 president Alar Karis. ERR-i portaalis saab suurt ettelugemist jälgida päev läbi otsepildis.

 

 

 

 

 

30. jaanuaril tähistatakse eesti kirjanduse päeva, mis on ühtlasi kirjanik Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäev. Tänavu saab Tammsaare sünnist 145 aastat. Allpool väike viktoriin A. H. Tammsaare elu ja loomingu kohta. Head lahendamist!

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 Soovitame suviseid raamatuseiklusi 🙂

 

Kuigatsi raamatukogu soovitab:

 

Pekingi taliolümpialt Eestile ainsa medali toonud Kelly Sildaru pole lihtsalt üks sportlane paljudest. Teda on juba pisikesest peale peetud imelapseks. Ta on üles kasvanud meie kõigi silme all ja aastaid säranud üle väikese Eesti piiride. Aga imelapse elu ei ole alati imeline.

 

 

 

Eestlaslikku elu-olu raamat, mis liigub edasi tõsimeelselt, kuid rahulikult. Selle suve maaraamatukogude hitt.

 

 

 

Käsiraamat on jaotatud kaheksaks peatükiks ja lisadeks. Peatükid liiguvad süstemaatiliselt üldiselt kitsamale ja üksiktehnikatelt kombineeritud tegevusteni. Lõppu on lisatud täiendavat lugemist ja tehnilisi abimaterjale.

 

 

 

 

Pealtnäha pildiraamat aga peidab endas palju keerulist asfaltimise teooria ja praktika tutvustust. Teedeehitust fännavad poisid ja tüdrukud saavad siit palju huvitavat teada.

 

 

 

Sangaste raamatukogu soovitab:

1. „Kuue ruuduga aken” Anu Raud

1. „Kuue ruuduga aken” Anu Raud

See raamat on ÜKS SUUR LUGU inimese elust. Jutud, mida Anu Raua raamatust loete, on tõesti sündinud, tema enda elust pärit. See on südamlik, soe ja lootusrikas raamat. Anu raamat ilmub raskel, kohutaval ajal. 77 aastat kestnud rahuaeg Euroopas lõppes, kui Venemaa julmurist agressor ründas vaba ja iseseisvat Ukrainat eesmärgiga hävitada riik, selle kodanikud ja ajalugu. Kuid kes tõstab mõõga, see ise selle mõõga läbi ka hukkub. Ukrainat pole võimalik vallutada. Vähemalt ajani, kuni on veel alles „üks põlvepikkune ukraina poisikeˮ. Ja ka päike käib üha kõrgemalt. Nagu ikka, tärkavad ka sel kevadel lilled ja puud lähevad lehte, pääsukesed saabuvad ja mesilased virguvad, et korjata õitelt mett. Anu oma raamatus kirjutab kõigest sellest. Ja paljust muust.

Kes meist poleks imetlenud Anu Raua haruldasi vaipu. Ent ta on ka väga hea novellist. Ta sõnal on energiat ja väge. Raamatus „Kuue ruuduga akenˮ ilmuvad jutud on kirjutatud põhiliselt 2021. aastal. Lõpuosa värvilehekülgedelt leiab lugeja peatüki „Lood vaipadesˮ.

Anu Raua mõtteid:

Kõik rõõmsad ajad ning nukrad päevad kukuvad mälestuste kangaks. Iga eluhetk on imeline and. Kui peaaegu kogu tulevik on minevikuks saanud, tulevad head eluliiva inglid ja poetavad veidi eluhelbeid lisaks. Et sa veel korraks võiksid imestada ja rõõmustada, et sinililled juba õitsevad ja et pääsukesed on juba kohal.

Kindlaim julgeolekutagatis on kartul-kapsas keldris, vili salves, loomad-linnud laudas, puuriidad kuuris.

Meile antud elu on suurim kingitus. Kummardus ja tänu.

2. „Vana-Võromaa päevapiltnikud” Ago Ruus

Raamatukaante vahele on koondatud filmi- ja fotomehe Ago Ruusi põnev teekond Vana-Võromaal tegutsenud fotograafide jälgedes. Enamjaolt mustvalged fotod kõnelevad värvikalt endisaja inimestest ja nende eluolust, loodusest ja linnapildist, aga omal moel ka päevapiltnikest endist.

Suvine puhkuseaeg on parim Vana-Võromaa avastamiseks, et saaks fotomaterjali võrrelda!

3. „Eesti nõid” Indrek Hargla

Indrek Hargla koostatud antoloogias „Eesti nõid“ on viisteist algupärast ulmejuttu nõidadest ja nõidumistest Eesti elus minevikus, olevikus ja tulevikus. Neliteist kirjanikku vaatlevad siin seda orgaanilist sidet, mis on aastasadu köitnud eestlast nõidumisega. Nende juttude aineseks on suuresti Eesti rikkalik rahvaluule ja pärimused, aga me leiame siit ka kriminaallugusid, alternatiivajalugu ja moodsaid digitaalpõnevikke. Eesti nõiad tegutsevad nii Aafrika džunglis kui moodsas kontorihoones, sammaldunud osmikus soosaarel, Toompea lossis, Tartu botaanikaaias või hoopis virtuaalses reaalsuses. Juttude autorid on Mika Keränen, Karen Orlau, Siim Veskimees, Indrek Hargla, Joel Jans, Meelis Friedenthal, Kadri Pettai, Tuuli Tolmov, Heinrich Weinberg, Laura Loolaid, Berit Sootak, Mann Loper, Meelis Kraft ja Jaagup Mahkra.

4. „Olemise mõnu” Fred Jüssi, Jaan Tootsen

Fred Jüssi on põhjalik – haruldane linnuke meie pealiskaudsuse ajastul. Ta on võtnud aega elu märkamiseks ja süvenemiseks. Fred on vaatleja, ta on vahendaja. Olles looduse ja kultuuri ristteel on ta aidanud meil näha maailma ilu. Ja elu on mõnus, kui saad vahepeal visata pikali ja vaadelda rändavaid pilvi.
Need väärtused, mida Fred Jüssi endas kannab, on aja jooksul muutunud aina olulisemateks. Või on ta oma tundlike antennidega muust maailmast alati sammuke ees olnud? Paljud tema varem välja öeldud mõtted on tõeliselt tähendusrikkaks küpsenud just meie ajas.
Raamat sisaldab Fred Jüssi Ööülikooli loenguid ja spetsiaalselt selle raamatu jaoks tehtud vestlust autori kujunemisloost ja mõttemaastikest.

 

Keeni raamatukogu soovitab:

1. “Luhtunud piknik” Eet Tuule

Kahtlaste tsiklimeeste poolt Märjamaal puruks sõidetud aiast ja kaotatud mobiiltelefonist alguse saanud sündmused viivad Saaremaale, kus Hanelaiu sadama lähedal turismitalus on kokku saanud neljakümnendate künnisele jõudnud seltskond – kunagine Märjamaa noortekamp. Ees on ootamas mõnus nädalavahetus, kuid peagi hakkab kõik kiiva kiskuma ja nende seltskond kiiresti lagunema. Kes on kes? Ja mis Hanelaiu sadamas ülepea toimub? Kellele on vaja teeäärset piimapukki ja mis asju aetakse Nässumaa külas? Segasesse loosse aitavad selgust tuua Marko Tammik ja tema meeskond. „Luhtunud piknik“ on seitsmes raamat Marko Tammiku krimilugude sarjas. Varasemate juhtumite kohta saab lugeda raamatutest „Jaanituli Käopesas“, „Kuristik raiesmikul“, „Päevikukütid“, „Tiivuline tunnistaja“, „Valede veski“ ja „Saatuslik ratsukäik“.

2. “Eestimaa 50 parimat matkarada 2. Maakondade pärlid” Ülar Allas

Käesolev raamat on „Eestimaa 50 parima matkaraja“ järg. Sellesse on koondatud järgmised 50 matkarada, mis ühel või teisel põhjusel eelmise raamatu valikust välja jäid. Need matkarajad pole ehk nii hästi tuntud kui eelmises kogumikus kirjeldatud, ega pruugi isegi kogenud matkahuvilistele esimeste hulgas pähe tulla. Aga samas pakuvad need palju avastamisrõõmu ja kirkaid looduselamusi, kui kõige menukamad rajad on juba läbitud ning hing ihkab uusi kogemusi. Raamatu autoriks on bioloogiadoktor Ülar Allas, kelle sulest on varem ilmunud reisiraamat “Seitsme imega ümber maailma” ja kodumaist loodust tutvustavad teosed “Eestimaa imed”, “Eesti looduse rekordid” ja „Eestimaa 50 parimat matkarada“. Ta kirjutab ka populaarteaduslikke artikleid, mis on võitnud mitmeid auhindu.

3. Triloogia Piibutubakas 3 osa “Erwini võrrand”, “Josefi ja Miili saaga”, “Millenniumi öö” Tarmo Pikker

Romaan kujutab endast Eesti lähiminevikku käsitlevat põnevikku.Tegemist on triloogia PIIBUTUBAKAS esimese raamatuga. Ühe suguvõsa uskumatud juhtumised toimuvad ajaloosündmuste taustal Eesti Wabariigi okupeerimisest kuni Eesti Vabariigi taastamiseni. Peategelase erinevate armeede sõjaväemundrid tekitavad palju segadust ja hõimkonna ellu sekkuvad ka okupeerivate vägede esindajad. Peategelase poeg on segatud kahtlastesse seikadesse ülikooliaastatel ja hiljem jätkuvad tema seiklused Tallinnas töötades. Sündmusi on läbivalt saatmas julgeolekuorganite punaniidi kerimine, kus „ämblikuvõrgust“ pääsemiseks tuleb üles näidata erakordseid isikuomadusi. Suurem osa sündmustest toimuvad Saaremaal ja Tallinnas, aga ka Tartus, Moskvas ja Austrias.

4. “Diiva. Maria Callas – oma aja suurim laulja ja tema armastuse lugu” sarjast Michelle Marly. Sarja “Säravad naised”

Veneetsia, 1957: Maria Callas on oma aja kuulsaim laulja. Tema hääl on ainulaadne ja esinemislaad väljendusrikas, kuid kunstiline täiuslikkus, mida ta laval kehastab, hakkab oma lõivu nõudma. Samal ajal, kui maailm tervitab teda tormiliste kiiduavaldustega, ei suuda lauljanna enam rängale koormusele vastu seista. Tema hääl ähvardab üles ütelda ning Maria tunneb, et peab aja maha võtma, kuid ooperimaailm, tema abikaasa ja mänedžer seda paraku lubada ei taha. Siis kohtub Maria reeder Aristoteles Onassisega … ja hoolimata kõigist takistustest, vastuoludest ja raskustest armuvad nad teineteisesse. Lõpuks saab diiva lubada endal olla lihtsalt naine. Onassisega mööda maailma reisides kogeb ta oma elu armastuslugu – kuni Onassis kohtab teist ikooni – Jackie Kennedyt …Imeilus romaan Maria Callasest, andekast lauljatarist ning elegantsi ja sarmi kehastusest, aga eelkõige – kirglikult armastavast naisest.

Sari “Säravad naised” koondab autobiograafilisi romaane tuntud naistest ajaloos ja ilmunud on juba 6 raamatut.

 

Otepää raamatukogu soovitab:

 

 

 Suvise grilli- ja õllehooaja puhul meestele.

See on lugu kolme soome mehe kulgemisest läbi kuuma Helsingi suvepäeva. Täis õlu, naisi ja sekeldusi.

 

 

 

 

Kõigile raamatukogude austajatele.

Lugu raamatukogutöötajate võitlusest natsidega okupeeritud Pariisis. Vastuhakkajate relvadeks on raamatud.

 

 

 

Pühajärve raamatukogu soovitab: 

Mika Keränen „Minu Karjala“

See raamat räägib ürgmetsadest ja „Kalevala“ laulumaadest, räägib ühest suguvõsast, kelle metsatalust pool jäi Venemaale. Räägib poisist, kes kõndis rõõmsalt mustikametsas ja imetles mesimurakat, räägib julgusest olla teistmoodi, julgusest olla külahull. See raamat Mika Keräneni Karjalast võiks sulle olla kargelt humoorikas lugemine soojadel suvepäevadel.

Rosamunde Pilcher „Kodune paik“

Paeluv kogumik lühijutte. Suure südamesoojusega kirjeldab autor kangelannade seiklusi romantikarindel, vürtsiks kaunid kaugete radade looduskirjeldused. Suvine maiuspala neile, kes ihkavad hinge romantikat.

Valdur Mikita „Mõtterändur“

Tiivustav ja lootusrikas mõtterännak elu suurte küsimuste juurde. Vastused nendele võivad olla peidus New Yorgis, Tiibetis või hoopis Linnutee kaugemas nurgas. Ent kui keegi ükskord sinna peaks jõudma, siis seal tundub, et need varjavad end ikkagi sauna taga tiigis. Maailm on imeline paik!

Aleksei Turovski „Minu kallid kalad“

Suviseks vahepalaks nii kalastushuvilistele kui ka nii mitte väga. Turovski on lahanud ja uurinud kümneid tuhandeid kalu, sellisel hulgal, et naljahammastest kolleegid on teda nimetanud suurimaks ohuks Eesti kalavarudele. Lisaks zoosemiootikale on tema kalalugudesse pikitud meenutusi, pajatusi ja mütoloogiat. Loomulikult ei puudu autorile nii omane peen ja soe huumor.

Lauri Räpp „Lihtsate asjade tähtsus“

Kõik tuleb ringiga su juurde tagasi ja läheb edasi. Hea headusena ja vimm vihkamisena, soe soojusena – elu peegeldab alati vastu. Kõige lihtsamate asjade võlu aitavad mõista selle raamatu luuletused ja tundelised proosatekstid.

            Ilusaid suviseid lugemiselamusi!

 

Puka raamatukogu soovitab:

1. Hiiemäe, R. “Pärimuslikud märgid ja sümbolid Eestis”

Põnev ülevaade eestlaset ajalookäsitlusest. Läbi aastakümnete kasutusel olnud sümbolite tõlgendused ja arusaamad. Vahva lugemine ka neile, keda muidu ehk ajaloolised raamatud ei huvita.Muu hulgas  saame teada, milleks on kasutatud küüslauku ja kääre, millise tähendusega on olnud mängukaardid ja mask.

2. Raal, A., Vilbaste, K. “Kuidas taimed tervist toovad”

Ravimtaimede raamatuid on varemgi ilmunud. Seekordne väljaanne on hoopis teist laadi. Tutvustatakse taimede raviomadusi ja kasutusviise. ei puudu ka rahvapärimused ja autorite selgitused-arvamused.

3. May, N. “Väike nurgapood”, 4 osa

Lihtne,kuid kaasahaarav juturaamatute nelik. Kõik algab segastel asjaoludel päranduseks saadud vanast majast. Algul tundub veidi igavavõitu. mida lehekülg edasi, seda põnevamaks läheb, uusi saladusi ja tegelasi aina lisandub. Ja nii ongi: paned ühe raamatu käest ja tahad juba teada, kuidas asjad teises osas edasi arenevad.

 

 

“Mida vähem on vähem on riiet, seda paremini peab seda lõikama. “

Räägime Kaidoga raamatutest, lugemusest, raamatukogu tegemistest ja tulevastest plaanidest. Saates on ka Otepää valla sellenädalased uudised ja kultuurisündmused.

Olete lahkesti saatesse palutud!

Merilin ja Kaidi

 

 

 

Suur mõistatamismäng kutsub raamatukogusid avastama

 

1. maist algab raamatukogude aasta suur mõistatamismäng „Avasta Eesti raamatukogusid!“, mille raames kutsutakse üles enda jaoks uusi raamatukogusid avastama. Eripalgeliste raamatukogude avastamiseks on mõistatused loonud tuntud Eesti kirjanikud. Mõistatamismäng kestab 1. oktoobrini.

„Eestis on üle 870 raamatukogu, kuid enamik meist satuvad ainult mõnda üksikusse, mis on kodu või kooli lähedal,“ sõnas raamatukogude aasta projektijuht Liina Valdre. „Suure mõistatamismänguga kutsumegi inimesi üles leidma enda jaoks uusi või erilisi raamatukogusid, kuhu tavapäraselt ei satuta,“ lisas Valdre.

Mõistatamismäng „Avasta Eesti raamatukogusid!“ koosneb vähemalt viiest mõistatusest, mida erinevates raamatukogudes lahendada tuleb. „Ülesanded on välja mõelnud viis Eesti kirjanikku – Leelo Tungal, Jaan Malin, Indrek Koff, Karl Martin Sinijärv ja Tarmo Vahter. Lastele on eraldi mõistatused koostanud Eesti Lastekirjanduse Keskus,“ rääkis Valdre.

„Raamatukogusid külastades tasub raamatukogutöötajalt endale julgelt templipass ja mõistatus küsida. Kui viis mõistatust on lahendatud ja ka viie raamatukogu templid passis, siis saabki auhinnaloosis osaleda,“ selgitas Pärnu Keskraamatukogu turundusjuht Krista Visas. „Templipassi täitumine ei tähenda üldsegi seda, et mäng läbi on. Mida rohkem templeid koguda ja täidetud templipasse loosirattasse sisestada, seda suurem on võimalus auhindu võita,“ lisas Visas.

Suur mõistatamismäng kestab 1. oktoobrini. Auhinnad loositakse välja 20. oktoobril raamatukogude päevade raames.

Lisainfo mängu kohta leiab siit: www.raamatukogudeaasta.ee/avasta-eesti-raamatukogusid/

 

 

”Tantsuaktsioon “Raamatukogude aastal tantsuga”

 

Raamatukoguhoidjad üle Eesti korraldavad 29.04 tantsuaktsiooni ning esitavad spetsiaalselt raamatukogude jaoks loodud tantsu. Raamatukogude aastat on tantsuga tähistama oodatud ka kõik huvilised.

29. aprillil saab hoo sisse tantsuaktsioon “Raamatukogude aastal tantsuga”.Rahvusvahelisel tantsupäeval esitavad raamatukoguhoidjad üle Eesti spetsiaalselt raamatukogude jaoks loodud tantsu ning kutsuvad kõiki tantsuaktsioonis osalema.

Raamatukogude aastat on tantsuga tähistama oodatud kõik huvilised.

https://www.youtube.com/watch?v=6Q142Nl6Nqw

#raamatukogudeaasta2022