Ajalugu

Esimesed teadaolevad andmed Puka Raamatukogust pärinevad aastast 1922. Et igapäevase raske töö ja leivateenimise kõrvale ka vaimutoitu vaja oli, asutatigi Puka Tuletõrje Seltsi poolt raamatukogu. Esialgu koosnes kogu küll ainult kahesajast raamatust ning asus Juhan Mäelo asundustalus. Arusaadavalt oli taluperemees ka raamatukoguhoidja. Lugejad eelistasid ilukirjanduslikke teoseid, teaduslikke raamatuid laenutati vähem. Hooletute raamatulaenajate korralekutsumiseks sisse seatatud kautsjon muutis aga raamatukogu kasutamise mõneks ajaks tagasihoidlikumaks.

1926. aastal said raamatukogud rahalist toetust Haridusministeeriumi kooliosakonnalt. Puka Tuletõrje Seltsi raamatukogu toetati 5000 margaga. 1927. aastal oli raamatuid juba 500 piires, märkimisväärse osa kinkis Juhan Mäelo. 1928. aastal alustati ettevalmistusi raamatukogu Puka Tuletõrje Seltsi majja kolimiseks, mis küll venimise tõttu sai teoks 1930. aastal. Kolimisega ühildusid raamatukogu nimetus ning asupaik. Raamatukoguhoidjatena tegid tublit tööd Aleksander Vaard, Alviine ja Peeter Sarapuu. Tungiva nõudmise tulemusena maavalitsuselt saadud toetusega muretseti uut kirjandust. Mõnda aega oli laenutamine ka tasuline – 2 senti raamatu pealt.

Ajavahemikul 1. aprill 1939 – 1. aprill 1940 olid loetavamad raamatud Mardikase „Tint” (loeti 18 korda), Aleksander Antsoni „Sina ei pea mitte himustama …” (17), August Mälgu „Taeva palge all” (16), Karl Ristikivi „Tuli ja raud” (16), Enn Kippeli „Kui Raudpea tuli” (15) ja August Mälgu „Läänemere isandad” (15). Sel ajal oli raamatukoguhoidjaks suur kirjandushuviline Karl Katalsepp, kes oskas asjatundlikult ja sihikindlalt harjutada inimesi ka teaduslikke raamatuid lugema.

Aastatel 1941-1945 raamatukogu ei töötanud. Raamatud olid viidud varjule Julius Ojasalu aita. 1945. aastal tõi Alviine Sarapuu raamatud tagasi Puka tuletõrje majja. Aastatel 1945- 1947 oli raamatukoguhoidjaks taas Peeter Sarapuu. Järgneva aasta töötas raamatukogus Ida Kärsna, kes seejärel viidi üle Kuigatsi raamatukokku. Tema hindas väga oma eelkäijat, kellelt sai asjalikke ja häid nõuandeid. Hiljem koostatud raamatukogu kroonikast saame teada, et „Ida Kärsna oli suur autoriteet ja sõber Puka kooli lastele”.

Kõige kauem töötas Puka raamatukogus Veloona Kaup, kelle tööaastad jäävad vahemikku 1956-1985. Tema tööle asudes oli raamatukogu Jaan Paapsteli eramajas, kust 1957. aastal koliti tagasi Puka rahvamajja. 50m2 ruum oli külm ning ega mööblitki eriti polnud. 1960. aastal Puka sovhoosi abiga tehtud remont parandas siiski olukorda. Veloona Kaup oli väga hinnatud töötaja. Puka raamatukogu tunnistati 1968. ja 1970. aastal Valga rajooni parimaks. Veloona taotles korduvalt raamatukogule uusi ruume, kuid neid polnud võimalik kusagilt anda.

1985. aastal tehti rahvamajas ja raamatukogus põhjalik remont. Samal suvel asus raamatukogus tööle Ene Markov. Tema enda hinnangul on „tööaastad möödunud suurte muudatuste ja ümberkorralduste saginas”. Suurimad ettevõtmised on olnud uute ruumide saamine, internetipunkti avamine ja uute arvutite hankimine. Aastal 2002 tunnistati Ene Markov Valgamaa parimaks raamatukogutöötajaks.

Projekti kirjutamise tulemina kolis raamatukogu 2001. aastal uutesse ruumidesse uues valla hoonekompleksis. Raamatukogu tuli sisustada, hankida uus inventar, soetada töö- ja lugejaarvutid. Esimene tööarvuti, mida rahastasid Hasartmängumaksu nõukogu, Kultuuriministeerium ja Puka vallavalitsus, saadi 1999. aastal. Uutesse ruumidesse kolimisel saadi lugejaarvuti. Kuna nõudlus internetipunkti järele oli suur, kirjutati 2004. aastal uus projekt ning Hansapanga ja Vaata Maailma SA koostööna saadi kaks arvutit. Vallavalitsuse abiga sai raamatukogu juurde ühe ruumi, mis omal jõul remonditi ja sisustati internetitoaks. Pärast seda ei seganud enam raamatu lugejad-laenutajad ja internetipunkti kasutajad üksteist.

2004. aasta aprillis sai raamatukogu raamatukoguprogrammi „RIKS”. Koheselt hakati kogu sisestama, kleebiseid trükkima ning septembrist oli juba võimalik raamatuid elektrooniliselt laenutada. Raamatukogu pideva täienemisega kaasneb riiulite juurdeostmine. Soetatud on ka mööblit, tehtud pisiremonditöid.

Aastate jooksul on Puka raamatukogu lugejatega kohtumas käinud mitmed toredad inimesed – näiteks Ilmar Särg, Kati Murutar, Hardo Aasmäe, Hans Salm. Üritusi on korraldatud nii lastele kui täiskasvanutele. Eriti agarad osavõtjad ja kaasalööjad on olnud kooliõpilased, kelle tõttu on ruum tihti kitsaks jäänud, kuid üritused siiski toimunud. Kahjuks saab raamatukogu  kõrgete hindade tõttu tellida uusi raamatuid aina vähem ning selle juures tuleb olla väga valiv. Kui 1998. aastal osteti raamatukokku 547 uut raamatut, siis 2008. aastal ainult 346. 2008. aasta lõpul oli kogu suuruseks 10 440 eksemplari, lugejaid 306, külastusi 4157, laenutusi 5702. Siiski ei jää ühelgi külastajal soovitud raamat saamata, sest vajalikku kirjandust saab teistest raamatukogudest tellida. 2008. aastal telliti raamatukogudevahelise laenutusega 35 raamatut ning 2009. aasta kahe esimese kuuga juba 14 raamatut.

Järgnevate aastate jooksul on toimunud palju muudatusi.

Kuna suleti postkontor, hakkas raamatukogutöötaja 08.03.2016 tegema postipunkti tööd.

Algul tundus töö keeruline, kuid osutus huvitavaks. Saadetiste vastuvõtmine/väljastamine, maksete vastuvõtt, ajakirjanduse tellimine, pakendite/ümbrikute müük – need ona postipunktis pakutavad teenused.

2017 aasta oli viimane aasta Puka valla asutusena. Valdade liitmise tulemusena läks Puka vald Otepää valla alluvusse.

2019. aasta 1. jaanuarist töötab Puka raamatukogu 0,5 töökoormusega ja on avatud kolmel päeval nädalas – esmaspäeval, kolmapäeval ja neljapäeval.

Alates 01.01.2020 on Puka raamatukogu uus nimetus Otepää Linnaraamatukogu Puka haruraamatukogu, töötaja ametinimetus – raamatukoguhoidja.

Print Friendly, PDF & Email