Kultuuriminister kohtumisest Otepää kultuurikorraldajatega: Otepää rahvamajade koostöö on eeskujulik näide heast kohaliku omavalitsuse kultuurikorraldusest

 

28. oktoobril kohtus kultuuriminister Piret Hartman Otepää kohalike kultuurikorraldajatega. Kohtumisel arutati nii rahvamajade väljakutseid, Otepää kultuurikorraldust, raamatukogude jätkusuutlikkust maapiirkondades, Kultuurkapitali maakondliku taotlusvooru võimalusi ning kohaliku kultuurielu küsimusi.

Kultuuriminister Piret Hartman kiitis kohalikku kultuurikorraldust: “Otepää rahvamajade võrgustik ning rahvamajade omavaheline koostöömudel on suureks eeskujuks ka teistele kohalikele omavalitsustele, kuidas kohalikke kultuuriasutusi tulemuslikult reformida.” Toimivas struktuuris on kõige olulisemad aga eest vedavad inimesed, kes soovivad oma piirkonna kultuurielu arendada ja rikastada. “Otepääl on sellega väga vedanud,” lisas kultuuriminister.

Käesoleval kütteperioodil on kohalike omavalitsuste suurim väljakutse kulude kokkuhoid. Kuid see ei saa tulla rahvamajade või muude kultuuriasutuste sulgemise arvelt, arvab Hartman. “Riik peab tulema kohalikele omavalitsustele täiendavalt appi, sest kultuuri hääbumisel väheneb ka rahvuslik identiteet ning kannatab kogukonnatunne,” lisas kultuuriminister. “Ka kohalike omavalitsuste juhid peavad mõistma, et kultuur ei ole vaid kulu, vaid ka suur vaimne, materiaalne ja tähenduslik väärtus,” täiendas minister.

Positiivsetest uudistest tõi Hartman välja, et tänu raamatukogude innovatsioonimeetme loomisele ning Kultuurkapitali maakondlike toetuste tõusule saab laiendada olemasolevate kultuuriasutuste võimalusi. “Uuest aastast luuakse miljoniline raamatukogude innovatsioonifond, millesse riik panustab poole summaga. Fond võimaldab kaasajastada maapiirkondades asuvaid raamatukogusid. Täiendavad tegevused ning mugav keskkond toob kindlasti rohkem kohalikke, kuid ka kaugemalt tulnud inimesi raamatukogudesse.

Lisaks sellele laienevad maakondlike kultuuriürituste läbiviimise võimalused, sest uuest aastast suunab Kultuurkapital senisest rohkem raha maakondlike projektide elluviimisesse,” rõhutas Hartman. Lisaks uutele meetmetele jätkuvad olemasolevad meetmed: laulu- ja tantsujuhtide palgameede, treenerite toetus, kultuuriranits kõigile põhikooli õpilastele. Lisaks toetatakse raamatukogusid teavikutoetusega, mille jaoks eraldatakse järgmisel aastal täiendavalt 150 000 eurot.

Kultuuriminister Piret Hartman koos Otepää kultuurikorraldajatega

 

Tekst ja foto: kultuuriministeerium

https://teataja.otepaa.ee/566OTnr18_03112022.pdf

 

 

Puka raamatukogul täitus aastasada

 

Aastal 1922 asutati Puka Tuletõrje Seltsi raamatukogu esialgse asukohaga Juhan Mäelo asundustalu. Taluperemees oli ise ka raamatukoguhoidja.
Edasiste aastate jooksul on raamatukogu mitu korda kolinud, kõige kauem on raamatukogu asukohaks olnud Puka kultuurimaja.
Aastal 2001 kolis raamatukogu praegustesse ruumidesse, lugejatele meeldis, et sai korraga mitmes kohas asjad aetud. On ju olnud samas hoones nii õmblustöökoda kui vallamaja. Momendil asuvad läheduses kool, kogukonnaköök, kauplus, teenuskeskus, juuksur, lastemängutuba, noortekeskus, taaskasutusruumid. Läbi pikkade aastate on raamatukogul olnud 8 juhatajat-raamatukoguhoidjat.
Saja aastaga on raamatukogus palju muutunud – lugejakaarte asendab arvutiprogramm, küttepuude hankimise ja kütmise asemel on keskküte, laenutamne ja aruandlus käib arvutis jne.
Kõike eelnevat silmas pidades toimus 22. oktoobril Puka Kultuurimajas juubeliüritus „Puka raamatukogu 100“. Kohal olid nii kutsetega külalised, kes oma panusega raamatukogu toetanud kui lugemishuvilised elanikud. Külaliste poolt öeldi palju häid soove ja õnnitlusi. Tartu Ülikooli raamatukogu direktor Krista Aru saatis omalt poolt väga
soojad õnnesoovid TÜ raamatukogu aastaraamatuga.
Et üritus poleks kuivalt ametlik, toimus viktoriin, milles jäid 2 külalist viiki ka lisaküsimustega. Raamatukoguhoidja poolt olid tänusõnad ja tänukirjad. Päeva ilmestas südamlike lauludega Kambja naisansambel Lüüra. Lugeja Piia esines pika ilmeka luuletusega.
Aitäh kõigile osavõtnutele! Imekaunid lilled ja kõik muu meenutab veel kaua seda päikeselist sügispäeva. Aitäh armsatele lugejatele, ilma teieta pole ka raamatukogu!
Foto: VALDUR SEPP

Ene Markovit (paremal) õnnitlesid Otepää Raamatukogu direktor Kaido Mägi ja Pühajärve Raamatukogu vanemraamatukoguhoidja Ly Haaviste

ENE MARKOV

Otepää Linnaraamatukogu Puka harukogu raamatukoguhoidja

 

 

Ena Metsa lugude lummuses

 

Foto: KENTER KALBRI

Raamatukogupäevad tõid 17.-20. oktoobril Otepää raamatukogudesse esinema jutu-vestja Ena Metsa.

Enda tutvustuseks on ta kirjutanud järgmist: „Olen jutuvestja aastast 2017. Sinnani tegutsesin nii noorte koolitajana, giidina, õpetajana kui hüpnoterapeudina. Aeg-ajalt kirjutasin mõne artikli ning lapsepõlveunistuse teekonnal olen kirjutanud ka raamatuid („Naeratava kuu inimesed“, „Ülestähendusi Montmartre`i mäelt. Elu ja imede pandeemia.“) Giiditöö lõppes koroona-ajastuga ning aasta 2021 veetsin hoopis Eesti kaitseväe tõlgina Malis Gao militaarbaasis. Oma teekonnal olen lisaks koolis käinud Prantsusmaal, õpetanud inglise keelt Mongoolias ja Columbias, vabatahtlikku tööd teinud Brasiilias Feira de Santana spiritismikeskuses-koolis, rännanud oma suure seljakotiga läbi nii mõnedki mäed.“ Juulis-augustis vestis Ena lugusid Hispaania ja Prantsuse mägede matkahüttides.

Esimesena sai jutuvestjat kuulata Nõuni raamatukogus, kus teemaks oli „Lood ajast“. Mis on üldse aeg ja miks meil pole aega? Kui pikk võib olla üks hetk? Osalejatele jagati ka laulusõnad kaasa laulmiseks. Pühajärve raamatukogus räägiti lugusid teemal „Armastuse mitu palet“. Siin sai kuulda mitmeid legende ja lugusid erinevatelt maadelt. Ka Ena enda lugu, kus talle Columbias kingiti sõpruse märgiks nähtamatu lill, mis kunagi ei närtsi.

Sangaste jutuhuvilised kogunesid kultuurimaja kaminasaali. Meeleoluka sissejuhatuse teemale „Inimhetked ja kohtumisretked“ lõid Margit Tali laulud. Ena Metsa rikas reisipagas ja kohtumised maailma eri paigus pakkusid väga huvitavaid hetki ja retki. Vahepeal võis vaadata fotonäitust inimestest ja loomadest.

Otepää raamatukogu jututeema „Malist ja maailmast“ tõi kokku kõige enam huvilisi. Maailma kaardi, fotoseanssidega ekraanil ja lugudega viis Ena kuulajad kõikidesse riikidesse, kus ise käinud. Ja kuulajad veendusid üha enam, et õhtu moto „Tõeline avastusretk pole mitte see, mis sind uutele radadele viib, vaid see, mis sulle uued silmad annab“ (Marcel Proust) nende meeltes kinnitust saab. Juturetk muutis nii mõndagi kuulajate ettekujutuses elust Brasiilias, Columbias, Mongoolias ja Malis. Lugusid jätkus hilise õhtutunnini ja nagu keegi publiku hulgast sõnas – aina huvitavamaks läks!

Kõikjal võlus Ena Metsa oskus luua omapärase lambi ja küünlavalguse abil hubane, veidi müstiline meeleolu. Pisikesed pillihelid saatena ja vahepaladena viisid veelgi enam lugude lumma ja sidusid need tervikuks. Tema esinemisest kumas erilist inimlikku soojust ja südamlikkust. Ühtegi lugu siin ümber jutustama ma ei hakka, ehkki väga tahaks –jäägu need vaid kohale tulnutele.

Lõpetan Sangaste juturetke tsitaadiga: „Elule annavad väärtuse teised elud, keda teel kohtame“(Guy de Maupassant). Loodame, et kohtume ka edaspidi raamatukogudes taas huvitavate inimestega.

Täname abi eest Otepää ja Sangaste kultuurimaja kultuurikorraldajaid Merlet ja Marinat. Täname Eesti Kultuurkapitali ja Otepää Vallavalitsust toetuse eest.

LY HAAVISTE
Pühajärve vanemraamatukoguhoidja

https://teataja.otepaa.ee/566OTnr18_03112022.pdf

 

 

Lastekirjanikud Otepääl

 

22. septembri keskpäeval kogunesid Otepää gümnaasiumi aulasse 2.-4.klasside õpilased nii gümnaasiumist kui Pühajärve põhikoolist. Üleriigiline kirjanike tuur „Sõnaränd“ tõi raamatukogude aastal Otepääle lastekirjanikud, keda omavahel seovad lasteajakirjad. Nii seisidki laste ees „päriselus“ kirjanikud – Kätlin Vainola, Kadri Hinrikus ja Ilona Martson.

Kirjanik teeb sageli paljusid asju – kirjutab, toimetab, tõlgib, kohtub lugejatega. Ilona Martson on lasteajakirja Täheke peatoimetaja. Ajakiri on juba 62 aastat vana. Esimese Tähekese kaanel oli muhu rahvariides tüdruk, täheke rinnas. Selle järgi saigi ajakiri oma nime. Ajakirja rubriigis  „Postipaun“ on aegade jooksul oma esimesi luuletusi, jutte ja joonistusi avaldanud paljud tänapäeva tuntud inimesed. Täheke on olnud mitmete lasteraamatute sünni juures – seal on ilmunud nendest esimesed lood. Näiteks võib tuua „Klaabu“ , „Sipsik“ , „Londiste“ , „Naksitrallid” , „Petralood“ , „Kakajakevad“ jt. Arvukate võistluste hulgas, mille Täheke on korraldanud, on kõige populaarsemaks saanud jubejuttude võistlus, mille lood on ka kolmes kogumikus ilmunud.

Kätlin Vainola on veidi vanematele lastele mõeldud Hea Lapse peatoimetaja ja ka ligi paarikümne lasteraamatu autor. Hea Laps hakkas ilmuma 1994. aastal. Neil on kolm aastat olnud esikaane joonistamise võistlus ja võitja töö on uue numbri esikaanel. Ajakirja jaoks on kujundus väga tähtsal kohal – seda võib võrrelda kleidi, soengu või ülikonnaga. Kõige enam armastavad lapsed ajakirjast lugeda loodusest ja loomadest. Saime esimestena kuulda lugu „Kanakull elutoas“ oktoobrikuu ajakirjast.

Kadri Hinrikus oli umbes 25 aastat televisioonis uudiste toimetaja ja diktor, enne kui lõplikult käe lastekirjandusele andis. Talt on ilmunud 16 raamatut, viimane „Vennalikud lood“ sellel aastal. Tema raamatuid iseloomustab südamlikkus ja soe huumor. Vaatamata rasketele teemadele (koolikius,surm, lahkuminek) on need siiski optimistlikud ja pakuvad noorele lugejale tuge. 2019.aastast on ta ka Tähekese toimetaja.

Peale esinemist sai külalistele küsimusi esitada. Tunti huvi, kui palju inimesi üldse ajakirja valmis saamise heaks töötab, kui palju aega võtab ühe ajakirja tegemine ja kas on võimalik kirjutada korraga mitut raamatut. Viimasele küsimusele vastas Kadri Hinrikus, et tema kirjutab raamatuid ikka ükshaaval, peas on üks asi korraga.

Mälestuseks kohtumisest sai iga laps järjehoidja ja ühe ajakirja omal valikul– kas Tähekese või Hea Lapse. Mõlemad ajakirjad said kindlasti juurde lugejaid. Me kõik saime tuttavamaks toredate toimetajate-kirjanike ja ajakirjade teekonnaga meie lugemislauale.

Kohtumise korraldas Otepää Linnaraamatukogu koostöös Otepää Gümnaasiumiga.

Kohtume raamatukogudes!

Foto: KADRI ORAV

Kadri Hinrikus, Ilona Martson ja Kätlin Vainola Otepää Gümnaasiumis

LY HAAVISTE
Pühajärve vanemraamatukoguhoidja

https://teataja.otepaa.ee/564OTnr16_06102022.pdf

 

 

Pühajärve lasteaias raamatukogude aastal 

 

Käesolev, 2022. aasta on kuulutatud raamatukogude aastaks. Meie lasteaial on pikaajaline ja mitmekülgne koostöö Pühajärve raamatukoguga. Lastel jätkub raamatute ja lugude vastu alati huvi. Nii astusime ka koos raamatukogude aastasse. Kord nädalas võtsime „jutukorvist“ raamatu välja. Meie raamatukoguhoidja Ly luges lastele raamatuid „Kartuli kuningriik“ ja „Lennujaama lutikad ei anna alla”.

Kartuli kuningriigis on alamateks ehk raamatu tegelasteks aias kasvavad köögiviljad. Jah, elu selles kuningriigis pole alati lihtne, aga kõiki neid värvikaid tegelasi ühendab suur unistus – saada kord ära söödud! Markole meeldis lugu porgandi unistusest. Sibulal oli raske ja meel kurb– miks küll teised viljad teda väldivad? Sebastian teadis, et ka inimesed nutavad, kui sibulat lõiguvad. Lapsed arutlesid, millistest toitudest võib leida porrulauku, spargelkapsast, baklažaani ja tšillit. Nende arvates oli tore, et köögiviljade unistuse täitumine ehk ära sööduks saamine ning salatiks hakkimine teeb inimesed rõõmsaks. Teise raamatu peategelane lutikas Ludvig elas koos suure suguseltsiga lennujaama pagasiruumis laiska ja lõbusat elu. Ühel heal päeval aga ähvardatakse lennujaam kõikjal valitseva korralageduse pärast hoopis sulgeda. Pagasiruumi ilmunud salapärasest pakist leiavad lutikad taksikutsika Robi, kes kiiresti nendega sõbraks saab. Freddi elas väga kaasa Robi tegemistele. Marko arvas, et koos peaks arutama, kuidas päästa lennujaam sulgemisest. Nii ka lugu edasi läks – kutsutigi kokku putukate ühendkogu ja koos löödi lennujaam läikima ning kuri inspektor ei suutnud seda sulgeda. Tihti innustas loetud peatüki haarav lõpp järgmist lugemist ootama. Põnev oli ka koos pilte vaadata ja arutleda, milliseid tegelaste iseloomujooni ja sündmusi on kunstnik kujutanud. Ja muidugi sai ka nalja kuhjaga.

Õpetajana saan lisada, et selle raamatu lugemine on seotud väärtuskasvatusega – „koostöös ja planeerimises peitub edu võti” (lk 196) ning ilma sõpradeta pole rõõm edust mitte midagi väärt. Need peale raamatu lugemist kõlama jäänud tõeterad kehtivad ühtmoodi nii putuka- te kui ka inimeste maailmas. Soovin, et raamatukogude aastal jätkuks ilusaid ja lustakaid lugemisi kõigile!

Maikuu viimasel päeval aga on raamatu „Lennujaama lutikad ei anna alla“ autor, kirjanik Kairi Look meie koolis külas ja lastel on võimalus tema käest kõike täpsemalt järele pärida. Ootame seda põnevusega.

Täname Ly Haavistet meeldiva koostöö eest. Lugemiseni!

TAIVI RÄSTAS

Pühajärve lasteaiaõpetaja

Rästas. T. (02.06.2022.a). Pühajärve lasteaias raamatukogu aastal. Otepää Teataja, lk 9.

 

 

Raamatukogu aitab hoida tegusana

 

Käesolev aasta on kuulutatud raamatukogude teema-aastaks. Seoses info hulga plahvatusliku suurenemise ja digimaailma kiire arenguga on raamatukogude töö ja roll ühiskonnas kardinaalselt muutunud – raamatute laenutamise kõrval oodatakse raamatukogudelt abi teabe kättesaadavaks tegemisel ja selles orienteerumisel, e-riigi teenuste kasutamisel, lugemis- nõustamisel, kogukondliku „elutoa“ pakkumist vaba aja sisukaks veetmiseks. Tänapäeva tehniliste võimaluste abil saab raamatukogu külastada ka ilma sellesse kohale minemata. Samas ootavad meie lugemishimulised raamatusõbrad ka traditsioonilise raamatukoguteenuse jätkumist: et raamatukogust saaks lahke teeninduse ja huvitava sobiva raamatu või ajakirja – mitte ekraanil, vaid ikka ehtsal paberil ja kaante vahel. Lugejad on öelnud, et pandeemia ajal on raamatukogu päästnud neid masendusse langemisest, hoides neid raamatute abil tegusate ning rõõmsameelsetena. Otepää Raamatukogu seitsmes harukogus oli möödunud aasta lõpul kokku 78 205 raamatut, lisaks ajakirjad. Meie raamatukogudes oli registreeritud 2719 lugejat, st raamatukogu külastas 42% valla elanikest. Raamatukogusid külastati 32 542 korral ja laenati 64 864 teavikut ehk iga raamatukogu kasutaja külastas seda aastas keskmiselt 12 korda ja laenas kokku 24 teavikut. Lugejad said rõõmu tunda 1941 uuest raamatust, millest osa olid ka annetused lugejatelt. Siinkohal tänan kõigi Otepää valla raamatukoguhoidjate nimel neid lahkeid inimesi, kes on raamatukogudele uusi ja kogus puudu olevaid raamatuid kinkinud. Nii saame lugejatele pakkuda mitmekesisemat kirjanduse valikut.

Raamatukogude aastasse astusime mitmete põnevate plaanidega

100. sünnipäeva tähistavad Puka ja Nõuni raamatukogu. Tähtpäevade koosviibimised toimuvad sügisel. Ootame külla kirjanikke: kokkulepped on sõlmitud lastekirjanik Kairi
Lookiga, kes tuleb Pühajärve kooli ja Otepääle maikuus, ning Kristiina Ehiniga kohtumiseks sügisel Otepääl. 19. märtsil toimub Otepää linnaraamatukogu korraldusel mälumäng „Otepää kevad“. Kõikides raamatukogudes korraldatakse kogu aasta jooksul mitmeid näitusi: Keeni ja Sangaste raamatukogus H.C.Anderseni rändnäitus, Puka raamatukogus igas kuus väljapanekud eesti kirjanike juubeliteks või sünniaastapäevadeks, Pühajärve raamatukogus autogrammidega raamatutest meie kogus, Otepää raamatukogus rändnäitus eesti kaunimatest raamatutest augustis. Keeni raamatukogu osaleb Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt ellukutsutud „Lugemisisu“ programmis, mis on toonud raamatukokku palju uusi lasteraamatuid ja tihendanud sidemeid Keeni kooliga. Pühajärve lasteaia mudilased ootavad kord nädalas „jutukorvi“ avamist, et uusi põnevaid lugusid kuulata. Kuigatsi raamatukogu külastajad väärtustavad oma raamatukogu kui tõelist kogukonnakeskust, kust nad saavad vajaduse abi ka nutiseadmete ja e-riigi teenuste kasutamisel. See oli väike osa meie raamatukogude ettevõtmistest, millest kutsume kõiki raamatukogusõpru ja ka uusi huvilisi osa saama ja tunnetama-kuulama raamatu häält. Selle viimase mõtte sain Maalehe ajakirjanikult Margus Mikomäelt, kes viimases lehes kirjutas: „Ja peaaegu igal raamatul ongi oma hääl. Või on see kirjaniku oma. Avastasin neid hääli taas. Mõnda vaatasin, teist kuulasin. Raamatud on hääli täis, kui nad on head raamatud. Looduse hääled ja lapse hääled ja täiskasvanute hääl. Sosinad ja karjed“.

Huvitavaid avastusi ja tegusat raamatukogude aastat!

Kohtumiseni raamatukogudes!

Ly Haaviste
Pühajärve raamatukogu
vanemraamatukoguhoidja

Haaviste, L. (03.03.2022.a). Raamatukogu aitab hoida tegusana. Otepää Teataja, lk 5.

Print Friendly, PDF & Email