19. oktoobril, raamatukogupäevade künnisel, sai Pühajärve koolis teoks ammuoodatud kohtumine lastekirjanik Ilmar Tomuskiga. Keeleameti peadirektori töö kõrvalt, mida ta on pidanud 28 aastat, on valminud ligi 50 raamatut (viiekümnendani loodab ta oma sõnul jõuda 60. sünnipäevaks). Esimese raamatu „Tere, Volli“ kirjutas ta 43-aastaselt.
Igasugused kirjanduslikud tegelased meeldisid Ilmar Tomuskile juba lapsepõlves. Ta tahtis ka ise üheks nendest saada – nimelt Pipi Pikksukaks. Pipil oli laua all kast kuldrahadega, mille eest oleks saanud sõpradele jäätist osta, ja Pipi oli tugev! Tema eeskujul tahtis poisipõlve Ilmar lehma üles tõsta, aga vanaema ei lubanud, sest kartis, et lehm jääb kinni. Naljakatest lapsepõlveseikadest, eriti vanavanemate juures veedetud suvedest jutustavad lood kirjaniku raamatutes, näiteks jutukogus „Julius, mida sina suvel tegid?“ on peaaegu kõik juhtumused pärit nendest suvedest.
Igasugused kirjanduslikud tegelased meeldisid Ilmar Tomuskile juba lapsepõlves. Ta tahtis ka ise üheks nendest saada – nimelt Pipi Pikksukaks. Pipil oli laua all kast kuldrahadega, mille eest oleks saanud sõpradele jäätist osta, ja Pipi oli tugev! Tema eeskujul tahtis poisipõlve Ilmar lehma üles tõsta, aga vanaema ei lubanud, sest kartis, et lehm jääb kinni. Naljakatest lapsepõlveseikadest, eriti vanavanemate juures veedetud suvedest jutustavad lood kirjaniku raamatutes, näiteks jutukogus „Julius, mida sina suvel tegid?“ on peaaegu kõik juhtumused pärit nendest suvedest.
Ilmar Tomuski lasteloomingu hulka kuulub mitu nn teadusliku fantastika sarja: „Ajaränduri seiklused“, „Matemaatiline sõber“ – viimati nimetatud sarjas on ilmunud neli raamatut, kokku on plaanis kirjutada seitse.
Ilmar Tomusk valdab hästi riukalikke sõnamänge eesti keelega, eesmärgiks meie emakeelt ja selle mitmekesisust paremini avada. Näitena võib tuua raamatu „Kops läks üle maksa“, mis toob nii pildis kui sõnas meieni naljakad olukorrad, kui kõnekäände otseses mõttes võtta. Raamat „Kõrvalised isikud“ ärgitab mõtlema, mida sõnad tegelikult tähendavad. Kui kellegi kohta öeldakse kõrvaline isik, kas tal on siis ainult üks kõrv, kas on olemas ka kahekõrvaline ja ninaline isik?! Kui kommid on otsas, siis mille otsas nad on? Miks me palume panna kindad Külas lastekirjanik Ilmar Tomusk kätte, kui tegelikult paneme käed kinnastesse?
Iga meil külas käinud kirjanik on ikka jätnud mingi sõnumi. Ilmar Tomusk pani lastele südamele kahte asja: iga laps peab päevas vähemalt ühe tunni väljas jooksma, nii et nahk higiseks läheks, ja iga laps peab päevas vähemalt ühe tunni raamatut lugema. Siis olete nii kehalt kui vaimult tugevad! Kirjanik andis ka soovituse üles kirjutada lugusid, mis praegu, st lapsepõlves toimuvad. Ajad ja olud muutuvad ning kunagi tulevikus võib see väga põnev lugemine olla.
Kohtumise lõpus sai osta kirjaniku raamatuid ja võtta autogramme. Sündmuse korraldamist toetasid Kultuurkapital ja Otepää Vallavalitsus.
Ilmar Tomusk valdab hästi riukalikke sõnamänge eesti keelega, eesmärgiks meie emakeelt ja selle mitmekesisust paremini avada. Näitena võib tuua raamatu „Kops läks üle maksa“, mis toob nii pildis kui sõnas meieni naljakad olukorrad, kui kõnekäände otseses mõttes võtta. Raamat „Kõrvalised isikud“ ärgitab mõtlema, mida sõnad tegelikult tähendavad. Kui kellegi kohta öeldakse kõrvaline isik, kas tal on siis ainult üks kõrv, kas on olemas ka kahekõrvaline ja ninaline isik?! Kui kommid on otsas, siis mille otsas nad on? Miks me palume panna kindad Külas lastekirjanik Ilmar Tomusk kätte, kui tegelikult paneme käed kinnastesse?
Iga meil külas käinud kirjanik on ikka jätnud mingi sõnumi. Ilmar Tomusk pani lastele südamele kahte asja: iga laps peab päevas vähemalt ühe tunni väljas jooksma, nii et nahk higiseks läheks, ja iga laps peab päevas vähemalt ühe tunni raamatut lugema. Siis olete nii kehalt kui vaimult tugevad! Kirjanik andis ka soovituse üles kirjutada lugusid, mis praegu, st lapsepõlves toimuvad. Ajad ja olud muutuvad ning kunagi tulevikus võib see väga põnev lugemine olla.
Kohtumise lõpus sai osta kirjaniku raamatuid ja võtta autogramme. Sündmuse korraldamist toetasid Kultuurkapital ja Otepää Vallavalitsus.
LY HAAVISTE
Pühajärve vanemraamatukoguhoidja